Praktika aruanne

Õnneks ma päris nii ei pea ütlema nagu Dumas oma „Kolme musketäri“ teises osas, et „nüüd, 10 aastat hiljem“, aga tunne on küll selline. Alustasin oma praktikaga pisut hilinenult, ent siiski jõudsalt veidi rohkem kui aasta tagasi ja mitte 10 nädalat hiljem, vaid erinevate asjaolude tõttu alles täna olen jõudnud niikaugele, et mul on põhjust kirjutada praktika aruannet.

Tegevus praktika ajal:

Minu praktika keskmes oli vaieldamatult „Adminisreerimiskursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhile“, mille ümber suurem osa praktika tegevustest keerles. See on selline kursus, mis on Kaitseliidu Koolis senini toimunud statsionaarõppes ja mida ma olen tulutult juba korduvalt püüdnud e-õppesse panna. Minu järjekindel nägemus, et see kursus võiks olla täielikult veebipõhine kursus tugineb sellel, et administreerimine ise on suurel määral töö arvutiga. Administreerimiskursus on koolitusmudelis ette nähtud kõigile Naiskodukaitse erinevate tasandite juhtidele ehk väga paljudele inimestele. Naiskodukaitsjad on vabatahtlikud, kellele võiks palju paremini sobida õppimine endale sobival ajal endale sobivas kohas, kui et sobitada ennast ühel väga konkreetsel nädalavahetusel aastast võibolla et teise Eesti otsa sõitma vastavaid teadmisi omandama. Lisaks on Naiskodukaitse ikka kaks sammu Kaitseliidust ees käinud ja eeskuju näidanud, et miks mitte võtta endale pioneeri roll ka ühe korraliku e-kursuse koostamises ja läbi viimises.

1)     Esimesena võtsin ette „Administreerimiskursuse“ kursusekava ja revalveerisin seda suurel määral. Õigupoolest sisu väga oluliselt ei muutunudki. Lisasin küll tulenevalt dokumentide uuendustest ka uusi teemasid ja võtsin mõned vanad välja, aga peamine muutus ja minu jaoks mõtlemise koht oli kursuse e-kursuseks ümberdisainimine. Igatahes sai kava koostöös ekspertidega e-õppele ümber kohandatud ja on hetkel kujul, mille järgi viia läbi pilootkursus. Pilootkursuse järgselt tuleb kavasse tõenäoliselt veel mõned muutused teha ja seejärel võib selle Kaitseliidu ülemale kinnitada saata.

2)     Juhindudes revalveeritud kavast alustasin Administreerimiskursuse Iliasse panemist. Olin ise kohutavalt innustunud ja olen siiani, aga kogu see mõtlemine ja õpihaldussüsteemis endale soovitud võimaluste otsimine, võttis palju palju rohkem aega, kui ma oma praktika raames olin planeerinud. Ikka väga väga palju rohkem aega. Tõsi on see, et 10-st Administreerimiskursuse nädalast on hetkel Iliases valmis kujul 5 ja ma ei saa mitte öelda, et ma nende loomisel oleks vähe vaeva näinud või napilt aega kulutanud.

3)     Olles ise kursuse loomisega alles isegi veel mitte poole peal, alustasin ma paraleelselt pilootkursuse läbi viimist. Seda tegin ma mitmel põhjusel. Esiteks sellepärast, et antud praktika raames olin ma planeerinud ka vähemalt osaliselt pilootkursus läbi viia ja teiseks sellepärast, et kui kursus ikkagi juba käib, siis pean ma ennast kasvõi läbi üliinimlike pingutuste sundima seda pidevalt edasi tegema ja nii see kaua tehtud kaunis kursus ükskord ometi valmibkiJ. Kursus algas 29. oktoobril ja hetkel on käimas neljas õppenädal. Kursusel osaleb 37 õppurit ja mina olen hetkel ainuke instruktor. Pilootkursuse läbiviimine on väga põnev, mis seal salata, aga ka väga aeganõudev. Ilias ja kursuslased esitavad väljakutseid igal sammul. Ja muidugi esitan ma ise ka endale väljakutseid valides meetodite puhul ikka selliseid, mis kursuslastele põnevad ja võimalikult hästi eesmärki täitvad oleks, mitte selliseid, mida mul endal lihtsam hallata oleks. Hulk aega kulub ka lihtsalt tehniliste probleemide lahendamiseks – kas siis et juhendada õppureid, kuidas nad midagi teha või näha saavad või katsetada ise, kuidas mina instruktorina, midagi teha või näha saan.

4)     Lisaks kursusele tegin ma veel Kaitseliidu Kooli taristu analüüsi, seda tõsi küll pea aasta tagasi juba ja seega võib olukord taristu osas hetkel juba pisut muutund olla.

5)     Kuna minu praktika on nüüd veninud pikemaks kui aasta, siis on selle aja jooksul tulnud ette üsna palju nõustamist. Naljakas on see, et esiteks ma ei ole ju tegelikult haridustehnoloog ja teiseks olen ma praegu kodune, võiks ju eeldada, et mul ei ole üldse võimalust haridustehnoloogilise nõustamisega tegeleda, aga õnneks või kahjuks on otse vastupidi. Tegelikult ikka õnneks, sest mulle meeldib inimestele kasulik olla ja samas ka iseennast haridustehnoloogia alal nö värskena hoida mitte ainult koduperenaise rollis olla. Aga jah, üsna sageli keegi ikka helistab, kirjutab või küsib muul moel ühes või teises asjas nõu või abi. Ja mina siis püüan aidata ja õige tee kätte juhatada.

 

Natuke analüüsi ja refleksiooni:

Mis läks praktika käigus hästi?

1)    Ma olen enda arvates üsna hästi hakkama saanud ühe statsionaarkursuse muundamisega e-kursuseks. Siin pean ma silmas siis nii konkreetset füüsilise kursusekava revalveerimist uueks füüsiliseks kursusekavaks kui eelkõige ka kogu seda mõtlemise ja ajude ragistamise protsessi, kuidas kursus e-õppes läbiviies vähemasti sama põnev ja hariv oleks kui ta varem statsionaarõppes oli.

2)    Ma olen vähemasti väga nautinud kursuse käivitamise ja läbiviimise protsesse. Loodetavasti olen ma ka nendega siiani üsna kenasti hakkama saanud.

 

Mis praktika käigus nii hästi ei läinud?

1)    Eelkõige olen ma enda peale kuri muidugi sellepärast, et mul ei õnnestunud praktikat sooritada etteähtud 10 nädalaga. Siin võib järjest ja järjest asju välja tuua,mida ma oleks paremini teha saanud, et omadega mäele jõuda, aga mis sellest enam ikka rääkida. Mul on hea meel, et ma vähemasti nüüd olen oma praktikaga aruande kirjutamiseni jõudnud.

2)    Praktika ajakava, mille ma koostasin, ei vastanud tagantjärele hinnates vähemasti pooles ulatuses reaalsusele. Kõik, mis puudutas Iliases e-kursuse loomist, oli üsna vealesti arvestatud ajaliselt. Ilmselgelt olin ma ennast tugevasti ülehinnanud alahinnates samal ajal kursuse loomisega kaasneva töö mahtu. Uuesti ajakava tehes paneks ma kümne praktika nädala muude tegevuste kõrvale vist küll ainult kahe õppenädala valmimise Iliases.

Mida ma olen praktika käigus õppinud?

Ma olen väga palju õppinud nii sisuliselt nt Iliase kohta kui ka iseenda ja teiste inimeste kohta. Ja muidugi olen ma tõestanud kõiki vanasõnu, mis räägivad tänastest toimetustest ja homsetest varnadest ja täna tehtust ja homsest hooletast jne.

Iliase maailm, mida ma olen tõelise turistina avastanud, põigates siia ja sinna, peatudes mõnes kohas kauem ja teisest lihtsalt läbi hüpates ning olles valmis ohhoo-efektiks iga nurga taga, on nii lai, et ma pole päris kindel, kas isegi minu praktika juhendaja, kes on Iliasega väga sina peal, mõne nurga taha piiludes siiski ka „ohhoo“ ei pea ütlema. Igatahes võin ma öelda, et praeguseks tunnen ma Iliast piisavalt palju, et hoomata suurt hulka võimalusi ja tehnilisi lahendusi, mis Iliasel on, ning oma teadmiste piires osakn ma ka teisi Iliase kasutamisel juhendada.

E-kursuse läbiviimisel Naiskodukaitse vabatahtlike seas olen ma saanud kinnitust just täpselt sellele, mida ma eeldasingi. Oma ootustes kursusele nimetasid peaagu kõik osalejad seda, et kui tore, et lõpuks ometi saab eluliselt olulist kursust läbida endale sobival ajal. Enamik mainis ka hirmu e-kursuse ees ja kartust tehniliselt jänni jääda. Kolmas populaarne tunne oli kartus ajaliselt hätta jääda, sest 10 nädalat on pikk aeg ja selle jooksul võib kõike ette tulla. Ühesõnaga ma õppisin või pigem veendusin selles, et inimestel ongi täpselt need ootused, mida ma eeldasin neil olevat.

Oma magistriõpingute käigus olen ma õppinud ja püüdnud seda nüüd ise ellu viia, et e-kursus ei pea olema üks nukker ja üksildane omaette nokitsemise koht, vaid seal saab edukalt rakendada ühesõppimise ja teistelt õppimise võlusid ning jagada parimat praktikat.

Mis abistas mind õppmises?

Loomulikult abistas mind minu praktika juhendaja, kelle käest nii tema töö- kui vabal ajal sai küsida igasuguseid küsimusi Iliase kohta. Ma saan aru, et ta on oma tööga väga hõivatud inimene ja seepärast olen ma püüdnud teda mitte tühiste asjadega tülitada, vaid alustuseks ikka ise mõelda. Oma juhendaja puhul hindan ma ka seda, et kui Ilias on veeretanud minu teele järjekordse väljakutse, millega tuleb hakkama saada, siis kui mul on võimalik endal sellega hakkama saada, siis juhendaja ei tee seda mitte ise ära, vaid õpetab ja juhib, mida ma peaks tegema. Mulle selline lähenemine meeldib, sest siis ma ei ole teine kord jälle samas olukorras, vaid tuletan meelde, kuidas ma seda eelmisel korral tegin.

Mind abistas ka praktika koordinaatori erakordselt lahke suhtumine. Siiani pole ta minu poole veel näpuga näidanud ja pika venitamise pärast karistanudJ

Praktikat alustades abistas muidugi ka kaaskursuslaste blogide lugemine, mis tõstis endal ka motivatsiooni ja oli lihtsalt põnev. Nüüd pole mul tõsi juba jaanuarist saadik midagi lugeda olnudJ.

Minust endas tuleneva faktorina abistas mind kõik, mida olen omandanud oma õpingutel haridustehnoloogia magistantuuris.

Mis takistas mind õppimses?

Ma tahan siinkohal väga öelda, et minust sõltumatud välised tegurid nagu palju tööd ja lapse sünd ja siis jälle palju tegemist lapsega jne jne. Aga tõsi on ju tegelikult see, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Olen valinud ilmselt isikliku mugavuse ja võtnud need mõningad öötunnid siiski magamiseks ja koolitöö kõrvale jätnud. Kokku võiks selle võtta vist nii, et mind takistas prioriteetide muutumine.

Mis edasi?

Edasi on suured plaanid. Ma loodan nüüd kasutades kõike praktika ajal õpitut esiteks oma pooleli oleva Administreerimiskursuse võiduka lõpuni viia. Siis muidugi ka sellest kogemusi omandada ja õppida ning panna selle kõige tulemusena kokku üks suurepärane magistritöö.