Praktika aruanne

Õnneks ma päris nii ei pea ütlema nagu Dumas oma „Kolme musketäri“ teises osas, et „nüüd, 10 aastat hiljem“, aga tunne on küll selline. Alustasin oma praktikaga pisut hilinenult, ent siiski jõudsalt veidi rohkem kui aasta tagasi ja mitte 10 nädalat hiljem, vaid erinevate asjaolude tõttu alles täna olen jõudnud niikaugele, et mul on põhjust kirjutada praktika aruannet.

Tegevus praktika ajal:

Minu praktika keskmes oli vaieldamatult „Adminisreerimiskursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhile“, mille ümber suurem osa praktika tegevustest keerles. See on selline kursus, mis on Kaitseliidu Koolis senini toimunud statsionaarõppes ja mida ma olen tulutult juba korduvalt püüdnud e-õppesse panna. Minu järjekindel nägemus, et see kursus võiks olla täielikult veebipõhine kursus tugineb sellel, et administreerimine ise on suurel määral töö arvutiga. Administreerimiskursus on koolitusmudelis ette nähtud kõigile Naiskodukaitse erinevate tasandite juhtidele ehk väga paljudele inimestele. Naiskodukaitsjad on vabatahtlikud, kellele võiks palju paremini sobida õppimine endale sobival ajal endale sobivas kohas, kui et sobitada ennast ühel väga konkreetsel nädalavahetusel aastast võibolla et teise Eesti otsa sõitma vastavaid teadmisi omandama. Lisaks on Naiskodukaitse ikka kaks sammu Kaitseliidust ees käinud ja eeskuju näidanud, et miks mitte võtta endale pioneeri roll ka ühe korraliku e-kursuse koostamises ja läbi viimises.

1)     Esimesena võtsin ette „Administreerimiskursuse“ kursusekava ja revalveerisin seda suurel määral. Õigupoolest sisu väga oluliselt ei muutunudki. Lisasin küll tulenevalt dokumentide uuendustest ka uusi teemasid ja võtsin mõned vanad välja, aga peamine muutus ja minu jaoks mõtlemise koht oli kursuse e-kursuseks ümberdisainimine. Igatahes sai kava koostöös ekspertidega e-õppele ümber kohandatud ja on hetkel kujul, mille järgi viia läbi pilootkursus. Pilootkursuse järgselt tuleb kavasse tõenäoliselt veel mõned muutused teha ja seejärel võib selle Kaitseliidu ülemale kinnitada saata.

2)     Juhindudes revalveeritud kavast alustasin Administreerimiskursuse Iliasse panemist. Olin ise kohutavalt innustunud ja olen siiani, aga kogu see mõtlemine ja õpihaldussüsteemis endale soovitud võimaluste otsimine, võttis palju palju rohkem aega, kui ma oma praktika raames olin planeerinud. Ikka väga väga palju rohkem aega. Tõsi on see, et 10-st Administreerimiskursuse nädalast on hetkel Iliases valmis kujul 5 ja ma ei saa mitte öelda, et ma nende loomisel oleks vähe vaeva näinud või napilt aega kulutanud.

3)     Olles ise kursuse loomisega alles isegi veel mitte poole peal, alustasin ma paraleelselt pilootkursuse läbi viimist. Seda tegin ma mitmel põhjusel. Esiteks sellepärast, et antud praktika raames olin ma planeerinud ka vähemalt osaliselt pilootkursus läbi viia ja teiseks sellepärast, et kui kursus ikkagi juba käib, siis pean ma ennast kasvõi läbi üliinimlike pingutuste sundima seda pidevalt edasi tegema ja nii see kaua tehtud kaunis kursus ükskord ometi valmibkiJ. Kursus algas 29. oktoobril ja hetkel on käimas neljas õppenädal. Kursusel osaleb 37 õppurit ja mina olen hetkel ainuke instruktor. Pilootkursuse läbiviimine on väga põnev, mis seal salata, aga ka väga aeganõudev. Ilias ja kursuslased esitavad väljakutseid igal sammul. Ja muidugi esitan ma ise ka endale väljakutseid valides meetodite puhul ikka selliseid, mis kursuslastele põnevad ja võimalikult hästi eesmärki täitvad oleks, mitte selliseid, mida mul endal lihtsam hallata oleks. Hulk aega kulub ka lihtsalt tehniliste probleemide lahendamiseks – kas siis et juhendada õppureid, kuidas nad midagi teha või näha saavad või katsetada ise, kuidas mina instruktorina, midagi teha või näha saan.

4)     Lisaks kursusele tegin ma veel Kaitseliidu Kooli taristu analüüsi, seda tõsi küll pea aasta tagasi juba ja seega võib olukord taristu osas hetkel juba pisut muutund olla.

5)     Kuna minu praktika on nüüd veninud pikemaks kui aasta, siis on selle aja jooksul tulnud ette üsna palju nõustamist. Naljakas on see, et esiteks ma ei ole ju tegelikult haridustehnoloog ja teiseks olen ma praegu kodune, võiks ju eeldada, et mul ei ole üldse võimalust haridustehnoloogilise nõustamisega tegeleda, aga õnneks või kahjuks on otse vastupidi. Tegelikult ikka õnneks, sest mulle meeldib inimestele kasulik olla ja samas ka iseennast haridustehnoloogia alal nö värskena hoida mitte ainult koduperenaise rollis olla. Aga jah, üsna sageli keegi ikka helistab, kirjutab või küsib muul moel ühes või teises asjas nõu või abi. Ja mina siis püüan aidata ja õige tee kätte juhatada.

 

Natuke analüüsi ja refleksiooni:

Mis läks praktika käigus hästi?

1)    Ma olen enda arvates üsna hästi hakkama saanud ühe statsionaarkursuse muundamisega e-kursuseks. Siin pean ma silmas siis nii konkreetset füüsilise kursusekava revalveerimist uueks füüsiliseks kursusekavaks kui eelkõige ka kogu seda mõtlemise ja ajude ragistamise protsessi, kuidas kursus e-õppes läbiviies vähemasti sama põnev ja hariv oleks kui ta varem statsionaarõppes oli.

2)    Ma olen vähemasti väga nautinud kursuse käivitamise ja läbiviimise protsesse. Loodetavasti olen ma ka nendega siiani üsna kenasti hakkama saanud.

 

Mis praktika käigus nii hästi ei läinud?

1)    Eelkõige olen ma enda peale kuri muidugi sellepärast, et mul ei õnnestunud praktikat sooritada etteähtud 10 nädalaga. Siin võib järjest ja järjest asju välja tuua,mida ma oleks paremini teha saanud, et omadega mäele jõuda, aga mis sellest enam ikka rääkida. Mul on hea meel, et ma vähemasti nüüd olen oma praktikaga aruande kirjutamiseni jõudnud.

2)    Praktika ajakava, mille ma koostasin, ei vastanud tagantjärele hinnates vähemasti pooles ulatuses reaalsusele. Kõik, mis puudutas Iliases e-kursuse loomist, oli üsna vealesti arvestatud ajaliselt. Ilmselgelt olin ma ennast tugevasti ülehinnanud alahinnates samal ajal kursuse loomisega kaasneva töö mahtu. Uuesti ajakava tehes paneks ma kümne praktika nädala muude tegevuste kõrvale vist küll ainult kahe õppenädala valmimise Iliases.

Mida ma olen praktika käigus õppinud?

Ma olen väga palju õppinud nii sisuliselt nt Iliase kohta kui ka iseenda ja teiste inimeste kohta. Ja muidugi olen ma tõestanud kõiki vanasõnu, mis räägivad tänastest toimetustest ja homsetest varnadest ja täna tehtust ja homsest hooletast jne.

Iliase maailm, mida ma olen tõelise turistina avastanud, põigates siia ja sinna, peatudes mõnes kohas kauem ja teisest lihtsalt läbi hüpates ning olles valmis ohhoo-efektiks iga nurga taga, on nii lai, et ma pole päris kindel, kas isegi minu praktika juhendaja, kes on Iliasega väga sina peal, mõne nurga taha piiludes siiski ka „ohhoo“ ei pea ütlema. Igatahes võin ma öelda, et praeguseks tunnen ma Iliast piisavalt palju, et hoomata suurt hulka võimalusi ja tehnilisi lahendusi, mis Iliasel on, ning oma teadmiste piires osakn ma ka teisi Iliase kasutamisel juhendada.

E-kursuse läbiviimisel Naiskodukaitse vabatahtlike seas olen ma saanud kinnitust just täpselt sellele, mida ma eeldasingi. Oma ootustes kursusele nimetasid peaagu kõik osalejad seda, et kui tore, et lõpuks ometi saab eluliselt olulist kursust läbida endale sobival ajal. Enamik mainis ka hirmu e-kursuse ees ja kartust tehniliselt jänni jääda. Kolmas populaarne tunne oli kartus ajaliselt hätta jääda, sest 10 nädalat on pikk aeg ja selle jooksul võib kõike ette tulla. Ühesõnaga ma õppisin või pigem veendusin selles, et inimestel ongi täpselt need ootused, mida ma eeldasin neil olevat.

Oma magistriõpingute käigus olen ma õppinud ja püüdnud seda nüüd ise ellu viia, et e-kursus ei pea olema üks nukker ja üksildane omaette nokitsemise koht, vaid seal saab edukalt rakendada ühesõppimise ja teistelt õppimise võlusid ning jagada parimat praktikat.

Mis abistas mind õppmises?

Loomulikult abistas mind minu praktika juhendaja, kelle käest nii tema töö- kui vabal ajal sai küsida igasuguseid küsimusi Iliase kohta. Ma saan aru, et ta on oma tööga väga hõivatud inimene ja seepärast olen ma püüdnud teda mitte tühiste asjadega tülitada, vaid alustuseks ikka ise mõelda. Oma juhendaja puhul hindan ma ka seda, et kui Ilias on veeretanud minu teele järjekordse väljakutse, millega tuleb hakkama saada, siis kui mul on võimalik endal sellega hakkama saada, siis juhendaja ei tee seda mitte ise ära, vaid õpetab ja juhib, mida ma peaks tegema. Mulle selline lähenemine meeldib, sest siis ma ei ole teine kord jälle samas olukorras, vaid tuletan meelde, kuidas ma seda eelmisel korral tegin.

Mind abistas ka praktika koordinaatori erakordselt lahke suhtumine. Siiani pole ta minu poole veel näpuga näidanud ja pika venitamise pärast karistanudJ

Praktikat alustades abistas muidugi ka kaaskursuslaste blogide lugemine, mis tõstis endal ka motivatsiooni ja oli lihtsalt põnev. Nüüd pole mul tõsi juba jaanuarist saadik midagi lugeda olnudJ.

Minust endas tuleneva faktorina abistas mind kõik, mida olen omandanud oma õpingutel haridustehnoloogia magistantuuris.

Mis takistas mind õppimses?

Ma tahan siinkohal väga öelda, et minust sõltumatud välised tegurid nagu palju tööd ja lapse sünd ja siis jälle palju tegemist lapsega jne jne. Aga tõsi on ju tegelikult see, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Olen valinud ilmselt isikliku mugavuse ja võtnud need mõningad öötunnid siiski magamiseks ja koolitöö kõrvale jätnud. Kokku võiks selle võtta vist nii, et mind takistas prioriteetide muutumine.

Mis edasi?

Edasi on suured plaanid. Ma loodan nüüd kasutades kõike praktika ajal õpitut esiteks oma pooleli oleva Administreerimiskursuse võiduka lõpuni viia. Siis muidugi ka sellest kogemusi omandada ja õppida ning panna selle kõige tulemusena kokku üks suurepärane magistritöö.

5. nädal

Kõige iseloomustavam sõna selle nädala kohta on „kasvuraskused“.  Möllan ja möllan oma kursusega ja see ei edene hoopisiki nii kiiresti, kui ma plaaninud olin. Olen iseenda nädalate plaanist viiendal nädalal maha jäänud. Sellest, et ma ammu kogu praktikast maha olen jäänud, ma siinkohal ei räägigi.

Miks ma siis oma välja arvestatud nädalate plaanist maas olen? Püüan seda endale selgitada sellega, et esiteks murran ma pead ilmselt kogu loodava kursuse kõige keerulisema ja ühtlasi ka mahukama peatükiga ja tesieks on planeerimise ajal see asi ilmselt lihtsam tundunud, et mis see siis ära pole nädalaga mitu peatükki valmis teha. Igatahes pean ma püüdma om ajusid kiiremini liigutada, muidu jään kohe väga jänni.

Pisike nõustamine toimus ka sel nädalal. Nimelt pöördus minu poole üks inimene, kellele ma juba kunagi varem tutvustasin Google kalendri võlusid ja võimalusi. Sedapuhku oli küsimus selles samas kalendris, aga küsimus hoopis selles, kuidas sellega hakkama saada Galaxy Tabis. Kuna ma siiani Tabi kasutaja pole olnud, siis oli see ka mulle endale uus, aga natuke üheskoos katsetades, õnnestus kõik tuttavad kalendrifunktsioonid kenasti üles leida.

Mida ma sel nädalal õppisin?

Mitte plaanis püsimine demotiveerib kõvasti. Tuleb juba algul seada reaalne plaan, et jõuaks selles püsida ja ei tekiks motivatsiooni langust. Samas pooldan ma alati seda, et plaan tuleb seda reaalsusest natuke ette ja latt kõrgemale, sest mingi väljakutse, pingutus ja areng peab ju ka olema. Eks ma siis seadsin ilmselt seegikord lati natuke kõrgemale. Ühesõnaga selle kohta ei oska ma hetkel eriti midagi arvata, peab veel mõtlema.

Mis abistas mind õppimises?

Kohusetunne, enesedistsipliin, teadmine, et ma lihtsalt PEAN selle praktika ära tegema ja muud võimalust ma endale ei jäta.

 Mis takistas mind õppimises?

Kerge mahajäämusest tulenev motivatsioonilangus.

Õhku jäänud küsimused?

Neile olen ma tegelikult juba vastuse saanud. Kummitas küsimus, et mis siis saab, kui ma ei jõua oma tegemiste ja sissekannetega reaalseks praktikanädalate lõpuks valmis. Nüüd mulle tundub, või ma siis loen seda oma meeleheaks niimoodi välja, et mul on veel pisut aega järelejõudmiseks ja lõpparuande vormistamiseks. Tuleb ainult tegutseda.

Mis edasi?

Ikka üle lati!

4. nädal

Sel nädalal võib öelda, et kolisin Iliasesse. Nädala algul tegelesin küll veel pisut ka õppekava revalveerimise ja kursuse struktuuriga viies sisse ekspertidelt tagasi saadud mõistlikke ettepanekuid. Enamikke tehtud ettepanekuid arutasin Naiskodukaitse esinaisega ning ma ise arvan, et jõudsime just diskussioonis parima lahenduseni. Võin öelda, et olen kursusekava hetkeseisuga kohe täitsa rahul.

Ja siis sellest Iliasesse kolimisest. Oma e-kursuse teen ma õpihaldussüsteemis Ilias, sest just seal asub Kaitseväe e-õppeportaal ja sinna koondab kõik oma e-kursused ka Kaitseliit sh Naiskodukaitse. Olen Iliases varem toimetanud ka ja isegi selle sama Administreerimiskursuse sinna panekut 2 korda alustanud. Mõlemal varasemal korral on asi ilmselt nii aja kui oskuste nappuse tõttu katki jäänud. Nüüd taaskord mõneajase vahega Iliasse minnes, oli seal taaskord kõik muutunud. Ilias areneb tõesti pidevalt ja uusi võimalusi muudkui tuleb ja tuleb. Enne, kui ma ennast Iliase uue näo ja teoga kurssi hakkasin viima, kustutasin kogu oma eelneva töö Administreerimiskursuse teemal ära – ühtegi küsimuse pojakestki ei jätnud alles. Miks? Eelkõige ilmselt sellepärast, et esiteks ma tunnen, et magistriõpingutest on midagi kasu ka olnud ja ma oskan nüüd asju nii paremini teha kui paremini mõelda – haridustehnoloogile kohasemalt ja teiseks sellepärast, et mul on hea uhiuus kursusekava, mille alusel kursust luua.

Sain selle nädalaga Iliasesse oma kursuse 2 esimest nädalat. Kokku on mul kavandatud 10 nädalane kursus ja need 2 esimest nädalat ei olnd kindlasti kõige keerulisemad üles ehitada, aga ma arvan ikkagi, et ma olen omadega graafikus, sest eks algus olegi kõige raskem. Ja Iliase uue kuue ja hinge-elu tundma õppimine võttis ka ju oma aja. Mitmel korral jäingi ise pusimisega hätta, aga õnneks oli mul kohe, vaid skype-i vestluse kaugusel juhendaja, kes iga rumala küsimuse puhul juhatas, et kust kaudu ma probleemile lähenema pean. Selle viimase üle on mul hea meel – nii selle üle siis, et mul juhendaja varmalt koguaeg käepärast oli, kui ka selle üle, et ta ei võtnud mult võimalust ise leiutada ja õige teeni jõuda.

Ma ise olen õigupoolest väga põnevil ja tahaks juba hirmsasti kedagi oma kursuse sisse lasta, et esimest tagasisdet kuulda. Eks ma teen natuke veel edasi ja siis lasen esimesed testijad sisse, sest enne algusest muutma hakkamist tahaks ksukile maale nö valmis jõuda.

Mida ma sel nädalal õppisin?

1)    Õppisin taaskord Iliast tundma. Ja ma olen täitsa kindel, et see õppimine pole veel läbi. Eks ma ikka iga päev avastan süsteemis midagi uut või mõne nipi, kuidas midagi lihtsamalt teostada.

2)    Ehkki mul on tavaliselt suhteliselt raske iseenda tehtust midagi ära kustutada ja ma olen täpselt seda tüüpi, kes „oma lapsest“ ei taha tükikestki loovutada, siis sel nädalal tundsin ma, kui magus tegelikult võib olla see õnnis kustutamine ja puhtalt lehelt alustamine. Huvitav, kust see tunne küll tuli? Äkki ma hakkan suureks saama?:)

Mis abistas mind õppimises?

1)    Teadmine, et juhendaja on koguaeg käepärast, kui millegagi hätta jään. Eks see teadmine julgustab ka rohkem ise katsetama ja otsima ning enamasti lahendused tulevadki ilma kõrvalse abita.

2)    Väärtuslik tagasiside kolleegidelt/ekspertidelt kursusekava kohta. Mis seal salata, eks oma roll on sellelgi, et valdav osa tagasisidest oli väga positiivne ja ma kohe tundsin, kuidas kõik asjasse pühendatud nüüd minuga ühes rütmis hingavad ja kannatamatult kursuse valmimist ootavad.

Mis takistas mind õppimises?

1)    Võibolla see alatine probleem, et kui liiga innukalt mingi asja tegemisse süveneda, siis kannatab seal juures see iseenda õppimise märkamise protsess. Ehk siis see nö toode saab olulisemaks õppimisest. See on asi, mida ma oma õppuritele alati räägin ja püüan ka enda puhul vältida, aga õppuri rolli sattudes kipub see ikka juhtuma ja see on kindlasti mulle endale üks arengukohti.

Õhku jäänud küsimused?

Hetkel polegi. On ainult ootus, et mis sellest uuest kursusest välja tuleb ja kuhu ma küll praktika lõpuks areneda võin ja millega hakkama saada.

Mis edasi?

Teen kursust edasi rakendades nii eelnevaid kui praktika käigus omandatud teadmisi.

3. nädal

Jätkasin kursusekava revalveerimisega. Ütleme nii, et sai peaagu valmis ka. Eesmärgid, struktuur, sisu, ajakava ja muud olulisemad asjad on olemas, lisamist vajavad veel nt õppevara ja nipet-näpet siit sealt. Kava koostamise käigus konsulteerisin mitme eksperdiga ja lisaks kasutasin umbes pool aastat tagasi Naiskodukaitse instruktorite seas tehtud ajurünnaku tulemusi. Lisaks saatsin hetkel valminud kursusekava projekti laiali ringkonna instruktoritele ja erinevate tasandite juhtidele lootuses ka sel teel väärtuslikku tagasisidet saada.

Panen kirja, et vahepeal olen ka pisut nõustamisega tegelenud. Mult küsiti nõu, kuidas saaks teha nii, et kõik inimesed saaks üht ja sama dokumenti korraga redigeerida. Leidsime siis üheskoos, et google docs on see õige asi, mida katsetada. Veel näpunäiteid dokumendi jagamise ja õiguste ja võimaluste kohta ja ma võin öelda, et mõne aja pärast juba töötleski seda dokumenti õige mitu inimest. Sain kasulik olla.

 Ütlen kohe ette, et selle nädala refleksioon on lühike ja eelmisega sarnane, sest tegevus oli täpselt sama.

Mida ma sel nädalal õppisin?

Ehk seda, et mida rohkem mõelda, seda huvitavamaks läheb. Teiste mõtted on ka huvitavad ja vahel lausa sellised, et ei ole iial mõelnud, et seda lihtsalt asja võib ka nii teistmoodi näha. Arendasin oskust igavaid asju huvitavaks muuta järgides oma põhimõtet, et kõike on võimalik põnevalt õppida ja loov õpetus teeb igaühest geeniuse. Esmapilgul võib ju tunudda, et administreerimine, mis on minu loodava kursuse teemaks, on nii kuiv asi, et seda küll põnevaks teha ei saa, aga võta näpust, saab küll. Ja see on üsna hea mõtteharjutus, et kuidas siis täpselt see kõik põnevaks ja mitmekesiseks peaks minema.

Mis abistas mind õppimises?

Ekspertide mõtted nii hetkel saaduna kui varasemast ajurünnakust pärinevana.
Kindlasti ka võime keskenduda ja eesmägil püsida. Tuhat muud asja oleks ka vaja ära teha, AGA kui siht on, et hetkel tuleb praktikaga tegeleda, siis ma suudan seda järgida.

Mis takistas minu õppimist?

Ehk see, et tahaks ju tagasisidet, arvamusi ja kommentaare kohe saada. Aga täiesti arusaadavalt on teistel inimestel oma elu ja töö ja enamik pole võimelised kohe minu asjadesse süvenema ja arvamust avaldama. Siis tuleb oodata ja see ongi takistav.

Õhku jäänud küsimused?

See küsimus leiab küll uba järgmisel nädalal vastuse, aga juurdlen siin omaette, et huvitav, kuidas see teoorias olemasolev kava nüüd reaalsuses e-õppe keskkonda sobitub. Kas on palju vaja ümber mõelda? Kui mõelda, siis on ju ikkagi õigem alustada eesmärkidest ja siis leiutada, kuidas nendeni jõuda, aga äkki tegelikkuses on lihtsam vaadata enne, kuidas ja kuhu saab ja siis sõnastada eesmärk. See viimane on puhtalt uitmõte, mida ma kunagi järgima ei hakka, isegi kui see peaks tõele vastama:).

Mis edasi?

Edasi siis plaani ellu viima ehk järgmisel nädalal Iliasse.

2. nädal

2. praktikanädal oli töökas. Ilmselt on tavaline, et kui asi juba sujuma hakkab ja huvi on, siis kulutad asjade tegemiseks ikka hoopis enam aega ja energiat, kui nö „kohustuslik“ on. Mina alustasin sel nädalal „Administreerimiskursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhile“ õppekava revalveerimisega. Õppekava on vaja revalveerida siis selleks, et seni statsionaaris toimunud kursus saaks kohandatud e-õppele sobivaks ja eks sisuliseltki on asjad vahepeal muutunud ja vajavad kõpitsemist.

Alustuseks panin paika revalveeritava kursuse nö sisulise kondikava. Seejärel lasin seda ekspertidena kommenteerida Naiskodukaitse ringkonnainstruktritel ja tegusamatel vabatahtlikel. Suures osas langesid nende arvamused minu omadega kokku, aga tuli ka üht-teist uut, mida peaks arvesse võtma. Seejärel viisin kondikavasse muudatused sisse ja saatsin uue variandi veelkord ülevaatamiseks Naiskodukaitse esinaisele. Selles osas olen praegu ootel ja vastust pole veel saanud.

Vormilise külje pealt arutasin kava olemust Kaitseliidu Kooli õppekavade arenduse spetsialistiga. Ütleme nii, et see arutlus ei viinud päris reaalse tulemini, aga andis mulle ainet edasi mõtlemiseks. Ja mõelda oli mul siis vaja eelkõige teemal, et Kaitseliidu Kooli kursusekavad on tavaliselt üles ehitatud kolme- või kaheastmelisena ehk siis õppekava-ainekavad-tunnikavad või õppekava-ainekavad. Minu kursusel on aga justkui ainult üks aine ja ma tahaks selle üles ehitada hoopis nädalapõhiselt. Kuidas sellisel juhul aga sõnastada eesmärke nii, et need jookseksid tavapärase loogika alusel õppekavast tunnikavani? Igatahes siis mõeldes jõudsingi ma sobivale järeldusele, kus ma nihutasin eesmärke ühevõrra kõrgemale ja tegin tunnikavadest nädalakavad, jättes ainekavad üldse välja. Pole seda küll veel õppekavade arenduse spetsialistiga üle rääkinud, aga ei usu, et tal midagi sellise vormistuse ja loogika vastu on.

Ilmselt kõlab see eelnev jutt niimoodi kõrvalt vaadates üsna segane või täitsa arusaamatu, aga mul endal on hea meel, et leidsin loogika ja sain kava kallal lammutustööd tegema hakata. Jõudsin siis natuke vähem kui poole peale. Aga ilmselt nii ongi hea, sest kavaga töötamiseks on mul teine nädal veel planeeritud ja nüüd kui olulised otsused on tehtud peaks ülejäänud eesmärgistamine ja struktuuri loomine kiiremini minema, ma loodan.

Ja siis väike refleksioon õpinädalast ka:

Mida ma sel nädalal õppisin?

Kas ma nüüd just seda õppisin või siis tunnetasin oma nahal eeldatavat fakti, et statsionaarkursust ei olegi niisama lihtne e-kursuseks teha. Ikka väga palju tuleb nö ümber mõelda ja kohati ei tule see ümber mõtlemise vajadus enne väljagi, kui pilootkursus läbi viidud, tunudb mulle.

Õppisin jälle ühe võimaluse kursusekava jäiku raame paindlikumaks ja eesmärki teenivamaks muuta. Kuna minu siin praktika käigus tehtav e-kursus ei jää kindlasti ei Kaitseliidu Kooli ega Kaitseliidu viimaseks e-kursuseks, siis on see nö „uus“ kursusekava vorm kindlasti järgmise kursuse kirjutamisel väärt praktikana kasutatav.

Mis abistas mind õppimises?

Sedapuhku vist eelkõige keskkond. Tegutsesin omas kodus ja seega oli segajaid tunduvalt vähem kui töökabnetis, kus ikka mõni inimene, telefonikõne, msn-i vestlus, e-kiri või muu taoline olulise sõnumiga asi sisse sõidab ja tähelepanu nõuab.

Mis takistas minu õppimist?

Olulisi takistusi sel nädalal polnud. Kui jätta välja iseenda mõtelmine, mis esiteks ütleb, et ma olen oma praktikaga nii maha jäänud, appi kas ma veel jõuan ja mis siis saab jne jne ja teiseks kahtleb, kas minu juba mitu korad alustatud kursuse e-õppesse viimine sel korral tõesti tõeseks saab. Aga noh siinkohal on tõesti vaja vähem mõtlemist ja rohkem tegusid ja muud ei midagi.

Õhku jäänud küsimused?

Sel nädalal polnudki.

Mis edasi?

Rohkem tööd, vähem paanitsemist. Veel üks nädal on aega kavaga valmis saada.

Ikka veel 1.-s nädalas

Vaatan õudusega, et Kairit on kirjutanud, et pool praktikat on juba läbi, mina pole veel kusagile jõudnud. Kõik teised praktikalised näivad ka postituste järgi väga väga ametis ja praktikasse igati sisse elanud olevat. Igatahes on teie sisukaid kirjeldusi väga huvitav lugeda ja ma katsun nüüd omadega ka kibekiiresti järgi jõuda.

Siin on minu praktika oletatav ajakava:

Praktikanädal	Tegevus
I nädal 3.-9. oktoober	Praktika eesmärgistamine, praktika ajakava koostamine
II nädal 10.-16. oktoober	Õppekava revalveerimine, õppetundide eesmärgistamine, e-õppe kursuse struktuuri koostamine
III nädal 17.-23.oktoober	Õppekava revalveerimine, õppetundide eesmärgistamine, e-õppe kursuse struktuuri koostamine
IV nädal 24.-30. oktoober	E-kursuse loomine
V nädal 31. oktoober-6. november	E-kursuse loomine
VI nädal 7.-13. november	E-kursuse loomine
VII nädal 14.-20. november	E-kursuse loomine
VIII nädal 21.-27. november	E-kursuse testimine (vähemalt osaliselt)
IX nädal 28. november-4. detsember	E-kursusesse vajalike muudatuste sisseviimine
X nädal 5. -11. detsember	E-kursuse käivitamine, taristu analüüs
12. detsember-13. jaanuar	Praktikaaruande koostamine, viimased kokkuvõtted

Kirjutasin meelega oletatav ajakava, sest juba praegu olen kuupäevaliselt omadega kõvasti nihkes, aga katsun sellele järele jõuda.

Teiseks puudub mul hetkel ajakavas nõustamine, mille ma loodan sujuvalt kusagile sisse sokutada ja ei oskagi esialgu ühte ja kindlat kuupäeva öelda.

Kolmandaks ei ole ma päris kindel, kas e-kursus ikka selle ajaga valmib, eks see selgub töö käigus, aga plaani seadsin sellise, et oleks mille poole püüelda.

Ilmselt pole eeldatud, et eesmärkide seadmist ja ajakava koostamist väga reflekteeritaks, aga midagi siiski:

Mida ma sel nädalal õppisin?

Ma arvan, et eesmärke oskan ma tänu rohkele harjutamisele oma tööelus üsna hästi sõnastada. Samas seda aega, kus eesmärgi sõnastamine ei oleks enam tõsine ettevõtmine, vist ei tulegi. See on ning jääb süvenemist ja mõtlemist nõudvaks ettevõtmiseks.

Õppisin taaskord seda, et kui kohe peale ei hakka, siis on pärast väga raske ree peale saada. Ja samas õppisin taaskord ja võibolla isegi kõige teravamalt oma magistriõpingute jooksul, et on aegu, kus lihtsalt nädalate kaupa ei olegi võimalik terakestki koolitööd teha, sest palgatöö surub ööl ja päeval ning ka nädalavahetustel niivõrd kõvasti peale.

Mis abistas mind õppimises?

Päris kindlasti esiteks see, et praktika kordinaator pole veel mingeid sanktsioone kasutusele võtnud mahajääjate osas. Ma olen parem iseenda motiveerija kui et motiveerun meeldetuletusest, et miski on tegemata, aga peaks olema ammu tehtud. Viimane on pigem suuremal või vähemal määral pärssiv.

Loomulikult abistas mind kaaslaste blogide lugemine. Vaatamine, kuidas nemad kõigega alustasid ja sisse elasid. Plaanisin küll ka ise kohe ajatabeli teha, aga nähes, kui ülevaatlik see Urvel on, sain endale kinnitust, et tabel on hea mõte ja võtsingi malli.

Mis takistas minu õppimist?

Muidugi ajapuudus.

Kindlasti ka nö ideepuudus, et mis ma õieti praktika raames teen ja kuidas see kõik mu magistritööga, mille osas oli ka ideepuudus, seotud võiks olla. Siinkohal suur tänu Kairitile, kes tagant tõukas ja idee andis, millega sai viimasena mainitud takistus esialgu lahendatud.

Õhku jäänud küsimused?

Hakates praktika ajakava koostama, ei suutnud ma kusagilt leida vastava aine ajaplaani. Millegi pärast ma mäletan, et praktika kestab 10 nädalat, kas see on siis 11. detsembrini? Ülejäänud aeg kuni 13. jaanuarini on järelejõudmiseks ja aruande tegemiseks?

Mis kuupäeval on praktikal tehtu esitlus? Oli ju ikka seline asi ka millalgi jaanuaris?

Mis edasi?

Edasi pean ma kasutama selle nädala õppetundi, et kui kätte võtta, on võimalik asju teha küll:)

Eesmärgid, mõtted, ootused praktikaks

Praktika läbiviimise koht:

Kaitseliidu Kool

Praktika juhendaja:

Marika Oper – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste haridustehnoloog

Praktika üldeesmärk:

Areneda haridustehnoloogina läbi erinevate ülesannete täitmise ja rohke eneserefleksiooni.

Õpiväljundid:

• analüüsin ühte õppedisaini Kaitseliidu Koolis;
• nõustan kolleegi(e) haridustehnoloogilises küsimuses (tõenäoliselt saab teemaks olema Iliase imeline maailm);
• analüüsin Kaitseliidu Kooli haridustehnoloogilist taristut ning teen ettepanekuid taristu parendamiseks;
• disainin ja käivitan koostöös Naiskodukaitse juhtide ja/või instruktoritega „Administreerimiskursuse Naiskodukaitse vabatahtlikule juhile“;
• reflekteerin kogu eelnevat tegevust iganädalaselt oma blogis;
• vormistan praktikaaruande;
• kaitsen praktikaaruannet seminaris;

Ootused:

1)    Kõige rohkem ootan ma vist seda, et ma lõpuks ometi saabki valmis ja käivitatud nii ammusest ajast alustatuna ripakil olev e-kursus.

2)    Ma ootan inspiratsiooni magistritöö suhtes. Ehk tuleb praktika käigus mõni hea mõte. Tegelikult peaks ta üsna kohe tulema, et kevadel lõpetada.

3)    Ootan põnevat praktikat ja kasulikke ideid. Ootan tagasisidet enda tehtule ja ootan, mida teised teevad, et aegajalt nende tehtule kommentaare kribada.