3. nädal

Jätkasin kursusekava revalveerimisega. Ütleme nii, et sai peaagu valmis ka. Eesmärgid, struktuur, sisu, ajakava ja muud olulisemad asjad on olemas, lisamist vajavad veel nt õppevara ja nipet-näpet siit sealt. Kava koostamise käigus konsulteerisin mitme eksperdiga ja lisaks kasutasin umbes pool aastat tagasi Naiskodukaitse instruktorite seas tehtud ajurünnaku tulemusi. Lisaks saatsin hetkel valminud kursusekava projekti laiali ringkonna instruktoritele ja erinevate tasandite juhtidele lootuses ka sel teel väärtuslikku tagasisidet saada.

Panen kirja, et vahepeal olen ka pisut nõustamisega tegelenud. Mult küsiti nõu, kuidas saaks teha nii, et kõik inimesed saaks üht ja sama dokumenti korraga redigeerida. Leidsime siis üheskoos, et google docs on see õige asi, mida katsetada. Veel näpunäiteid dokumendi jagamise ja õiguste ja võimaluste kohta ja ma võin öelda, et mõne aja pärast juba töötleski seda dokumenti õige mitu inimest. Sain kasulik olla.

 Ütlen kohe ette, et selle nädala refleksioon on lühike ja eelmisega sarnane, sest tegevus oli täpselt sama.

Mida ma sel nädalal õppisin?

Ehk seda, et mida rohkem mõelda, seda huvitavamaks läheb. Teiste mõtted on ka huvitavad ja vahel lausa sellised, et ei ole iial mõelnud, et seda lihtsalt asja võib ka nii teistmoodi näha. Arendasin oskust igavaid asju huvitavaks muuta järgides oma põhimõtet, et kõike on võimalik põnevalt õppida ja loov õpetus teeb igaühest geeniuse. Esmapilgul võib ju tunudda, et administreerimine, mis on minu loodava kursuse teemaks, on nii kuiv asi, et seda küll põnevaks teha ei saa, aga võta näpust, saab küll. Ja see on üsna hea mõtteharjutus, et kuidas siis täpselt see kõik põnevaks ja mitmekesiseks peaks minema.

Mis abistas mind õppimises?

Ekspertide mõtted nii hetkel saaduna kui varasemast ajurünnakust pärinevana.
Kindlasti ka võime keskenduda ja eesmägil püsida. Tuhat muud asja oleks ka vaja ära teha, AGA kui siht on, et hetkel tuleb praktikaga tegeleda, siis ma suudan seda järgida.

Mis takistas minu õppimist?

Ehk see, et tahaks ju tagasisidet, arvamusi ja kommentaare kohe saada. Aga täiesti arusaadavalt on teistel inimestel oma elu ja töö ja enamik pole võimelised kohe minu asjadesse süvenema ja arvamust avaldama. Siis tuleb oodata ja see ongi takistav.

Õhku jäänud küsimused?

See küsimus leiab küll uba järgmisel nädalal vastuse, aga juurdlen siin omaette, et huvitav, kuidas see teoorias olemasolev kava nüüd reaalsuses e-õppe keskkonda sobitub. Kas on palju vaja ümber mõelda? Kui mõelda, siis on ju ikkagi õigem alustada eesmärkidest ja siis leiutada, kuidas nendeni jõuda, aga äkki tegelikkuses on lihtsam vaadata enne, kuidas ja kuhu saab ja siis sõnastada eesmärk. See viimane on puhtalt uitmõte, mida ma kunagi järgima ei hakka, isegi kui see peaks tõele vastama:).

Mis edasi?

Edasi siis plaani ellu viima ehk järgmisel nädalal Iliasse.